Ûlesanne 1
TAKSON ehk mest on taksonoomilisse üksusesse kuuluvate organismide kogum.
Keskne taksonoomiline ühik on LIIK, põhiühikuid on kokku seitse.
Liigist kõrgemad üksused on
perekond,
sugukond,
selts,
klass
hõimkond
sugukond,
selts,
klass
hõimkond
riik
Need saadakse liikide ühendamisel hierarhia põhimõttel kõrgemateks ühikuteks.
Iga liik kuulub ainult ühte perekonda, iga perekond kuulub ainult ühte sugukonda, iga sugukond ühte seltsi, iga selts ühte klassi jne.
Ûhte perekonda võib kuuluda palju liike, ühte sugukonda võib kuuluda palju perekondi, ühte seltsi palju sugukondi jne.
 | ||||||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
|
viide :https://et.wikipedia.org/wiki/Aed-harakputk
Peamised liigisisesed üksused on
alamliik,
vorm,
teisend ehk varieteet.
Alamliik on indiviidide kogum, millel on oma kindel areaal ning pärilikud erisused morfoloogias või ökoloogias, kuid mis on võimelised ristuma sama liigi teiste alamliikide esindajatega.
Teisend e varieteet on eeldatavasti pärilikult vähemalt ühe morfoloogilise tunnuse poolest erinev isendite rühm, millel pole aga omaette areaali.
Vorm on veelgi väiksemaid, tõenäoliselt mittepärilikke erinevusi omavate isendite rühm, millel samuti puudub oma areaal, aga mis ei kasva ka mitte populatsioonidena, vaid üksikindiviididena.
alamliik,
vorm,
teisend ehk varieteet.
Alamliik on indiviidide kogum, millel on oma kindel areaal ning pärilikud erisused morfoloogias või ökoloogias, kuid mis on võimelised ristuma sama liigi teiste alamliikide esindajatega.
Teisend e varieteet on eeldatavasti pärilikult vähemalt ühe morfoloogilise tunnuse poolest erinev isendite rühm, millel pole aga omaette areaali.
Vorm on veelgi väiksemaid, tõenäoliselt mittepärilikke erinevusi omavate isendite rühm, millel samuti puudub oma areaal, aga mis ei kasva ka mitte populatsioonidena, vaid üksikindiviididena.
UUTE TAIMEDEGA ASUSTAMINE…
Introduktsioon on inimese poolt taimede asustamine esialgsest levikupaigast seni hõlmamata aladele. Juhutulnukaid ei loeta introdutsentideks, sest on sisse tulnud teadliku tegevuseta.
Aklimatisatsioon on asustatud taime kohanemine uue kasvukoha kliimaga.
Kultuuristamine on looduslike liikide kasutamine inimese poolt loodud haljastuses.
Naturaliseerumine on mõne kultuurliigi tungimine looduslikku taimkattesse (nt Sosnovski karuputk Eesti looduses).
Metsistumine on kultuuris olnud taime püsimine esialgsel kasvukohal ilma inimese hoolduseta.
TAIMENIMEDE KIRJUTAMINE
Eestikeelne liiginimi kirjutatakse tekstis püstkirjas ja läbiva väikse algustähega, ka juhul kui taime nimi sisaldab kohanime. Nt mehhiko päsmaslill, peruu füüsal, siberi valdsteinia jne. Erandina kirjutatakse eestikeelse taimenime perekonna nimi suure algustähega, kui see tuleneb pärisnimest. Nt Arendsi astilbe, Davidi budleia, Thunbergi kurereha, Middendorffi päevaliilia, Fortune’i hosta jne.
Ladinakeelne liiginimi kirjutatakse tekstis kaldkirjas (kursiivis), perekonnanimi suure ja liigi epiteet väikese algustähega. Nt Hosta sieboldiana, Convallaria majalis, Astilbe chinensis, Hemerocallis hybrida jne. Käsikirjas tõmmatakse ladinakeelsele taimenimele laineline joon alla.
Ladinakeelne liiginimi kirjutatakse tekstis kaldkirjas (kursiivis), perekonnanimi suure ja liigi epiteet väikese algustähega. Nt Hosta sieboldiana, Convallaria majalis, Astilbe chinensis, Hemerocallis hybrida jne. Käsikirjas tõmmatakse ladinakeelsele taimenimele laineline joon alla.
