Sõnajalad. Kodutöö nr.6

RISTSŌNA  -Sõnajalad : https://crosswordlabs.com/pdf/sonajalad4

Riina tagaaia taimekooslus

Sõnajalgade lehvikjatest liitlehtedest puhmikud mõjuvad rahustavalt, andes aiale müstilise alltooni. Kahjuks tuleb pahatihti ette, et need metsataimed on sunnitud kasvama mõnes kõrvalises varjulises aianurgas. Ometi on nad nii dekoratiivsed ning mõnikord ka lausa uskumatult värvirohked. Enne kui hakkame aeda sõnajalgu istutama, tuleb  kindlasti välja selgitada nende kasvupaigal oleva mulla omadused ning liigi kasvunõuded. Üldiselt arvatakse, et sõnajalad vajavad haput pinnast, tahavad palju vett ja levivad väga intensiivselt, täites kiirelt suuri alasid. Päris nii see siiski pole.Pinnase happesuse suhtes nõuded liigiti erinevad, leidub isegi selliseid sõnajalgu, kellele meeldib kasvada hoopis aluselisel mullal. Liigiti on erinev ka kasvukoha niiskusrežiim. Sõnajalgu pole vaja väetada, vajalike toitainete saamiseks piisab neile aiamulla, turba ja lehekõdu segust. Enda aianurga muld on paraniiske, kuiv ,liivane ja poolvarjuline ala.Koosluse valik langes alljärgnevate taimede kasuks :

-Harilik laanesõnajalg 

(Matteuccia struthiopteris)

Külmakindel sõnajala liik, levib Eestis ka looduslikult. Eriti ei talu põuda, lehed kaotavad oma rohelise värvuse. Sobib hästi kõrgekasvuliseks pinnakatjaks varjulistele aladele. 

- Keel-raunjalg 

(Asplenium scolopendrium)

Keel-raunjalg on Eesti kliimas talvehaljas sõnajalg (lehestik asendub kevadel uuega).

Lehed on süstjad lihtlehed.

Taim on suhteliselt vastupidav, vajab vaid talvekatet külmematel lumeta talvedel.

Eelistab kasvada niiskemal varjulisel kasvukohal.

-Astelsõnajalg

Polystichum polyblepharum

Lehed on talvehaljad, kevadel asenduvad lehed uutega.

Külmakindel ja vastupidav sõnajalg. Eelistab kasvada poolvarjulisel või varjulisel kasvukohal.

-Nipponi tarn 'Evergold'

Carex hachijoensis 'Evergold'

Kasvab kuni 0,3m kõrguseks ja kuni 0,4m laiuseks ilusaks kollase-rohelise triibuliste 

lehtedega mättaks. Eelistab kasvada parasniiskel mullal päikeselisel või 

poolvarjulisel kohal

-Nurmikas 'Glauca'

Poa labillardieri 'Glauca'

Külmakindel kuni 1m kõrguseks kasvav puhmikuline kõrreline. Õisikud muutuvad 

kuivades hõbedasteks.

-Arendsi astilbe 'Fanal'

stilbe arendsii 'Fanal'

Õied on tume-sinakaspunased. Lehed on tumerohelised.

-Suureõieline neiusilm 'Illico'

Coreopsis grandiflora 'Illico'

Õitseb kollaste õitega juunist augustini. Kasvab 0,5-0,8m kõrguseks tihedaks puhmaks. 

Mullastiku suhtes leplik. Eelistab kasvamiseks päikesepaistelist kasvukohta, 

kuid talub ka poolvarju.

-Hübriidülane 'Honorine Jobert'

Anemone hybrida 'Honorine Jobert'

Alates juulist avanevad suured valged lihtõied tumeroheliste nahkjate lehtede taustal. 

Õitseb väga rikkalikult päikeselisel või poolvarjulisel kasvukohal. 

Sobib hästi kokku kasvama peenrasse teiste jaapani ülaste hübriidsortidega.

Kasutatud kirjandus

1.http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/pusikud/hubriidulane-honorine-jobert

2.http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/sonajalad-on-varjulises-aias-asendamatud?id=27345727

3.https://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/449

4. http://puutarha.net/artikkelit/10891/saniainen_puutarhassa.htm

Ülesanne 3 . Suvelilled

           

                                          Suvelilled

                                                   SWOT analüüs

1 Kuidas saab tugevuste abil võimalusi ära kasutada?

          Kiirekasvuliste ja rikkalikult õitsevate suvelilledega saab rajada kiirelt dekoratiivseid istutuspaiku.

2 Kuidas saab nõrkuste ületamiseks võimalusi ära kasutada?

          Tänu laiale sordivalikule on igaühel võimalus valida selliseid liike, mis on vastupidavamad halbadele 

            ilmastiku oludele (vihm, tugev tuul, madal temperatuur jt).

3 Kuidas saab tugevuste abil ohte vältida?

          Liikide ja sortide mitmekesisus võimaldab valida külmakindlaid taimi (saab maha istutada juba 

           varakevadel).

4 Kuidas saab vähendada nõrkusi ja samas vältida ohtusid?

          Kuna suvelilli tuleb ette kasvatada, siis peenra tühjade kohtade täitmiseks saab kasutada püsikuid.

        

Võrdle, seemnete skarifitseerimist ja stratifitseerimist. 

Skarifitseerimine on   protsess, mille eesmärgiks on seemnekesta vigastamine, et see muutuks vett ja gaase läbilaskvaks.

• Mehaaniline skarifitseerimine: 

Väikseid koguseid võib töödelda purgis või spetsiaalsetes anumates seemneid hõõrudes või raputades segatuna liiva, kruusa või klaasi puruga. Suuri seemneid võib vigastada viili või smirgelpaberiga (liivapaberiga) hõõrudes.

• Keemiline skarifitseerimine: 

kasutatakse kontsentreeritud väävelhapet, lämmastikhapet või soolhapet, et kiirendada paksunahaliste ja tihedate seemnete idanemist. Töötlemisel asetatakse seemned klaasnõusse ja valatakse peale 2 osa hapet. Seemneid tuleb aegajalt segada ja kontrollida protsessi kulgu. Kui seemne kest on jäänud paberilehe paksuseks tuleb töötlemine koheselt lõpetada ja pesta seemned voolava vee all 10 min. ning teha külv või stratifitseerida. Tuleb jälgida ohutusnõudeid!

• Termiline skarifitseerimine:  

 seemnete töötlemine keeva veega. Seemned asetatakse 10…20 sekundiks keeva vette ja seejärel mõneks sekundiks külma vette. Sellist tegevust korratakse 2-3 korda. Vahelduval temperatuuril seemnekest praguneb.

Stratifitseerimine on seemnete kihitamine ehk seemnete allutamine soodsatele temperatuuri-, niiskus- ja õhurežiimi tingimustele teatud aja jooksul nimetatakse seemnete stratifitseerimiseks. Stratifitseerimist kasutatakse liikide korral, mille seemnetel on pikk puhkeperiood. Stratifitserimise eesmärk on seemnete paigutamine mugavamasse keskkonda, et seemned hakkaksid kiiremini idanema. Stratifitseerimisaeg võib olla 1 kuust kuni 2 aastani.

Kasutatud kirjandus:

1. https://et.wikipedia.org/wiki/Skarifitseerimine

2. https://et.wikipedia.org/wiki/TNVO-analüüs

Kôrrelised kodutöö nr.5

Püsililled, kodutöö nr.4

                                 PÜSILILLED

1. Püsilillede eelised ja puudused vōrreldes suvelilledega.

2. Millist vegetatiivse paljundamise viisi soovitaksid püsikute paljundamisel kasutada ja miks ?

Jagada võib peaaegu kõiki püsililli, v.a. jagunematu peajuurega taimi, mis taluvad juurte või juurekaela vigastamist halvasti nt kipslill.
Püsilillede jagamine sõltub nende õitsemise ajast.
Vegetatiivset paljundamist valitakse juhul kui -
*taimed ei anna idanemisvõimelisi seemneid 
*soovitakse saada sordiehtsaid järglasi 
*soovitakse saada kiiremini õitsvaid taimi



Vegetatiivsel paljundamisel on mitu võimalust:


1.Paljundamine jagamisega(puhma jagamine,risoomi jagamine, juuremugulate jagamine).

Koduaeda soovitaksin paljundamist jagamise teel.Nii saab samal ajal ka vanaks ja tihedaks kasvanud taimi uuendada(noorendada).Ise olen sel viisil edukalt paljundanud priimulaid,krüsanteeme,daaliaid, kukeharjasid)

Valge kukehari (Sedum album)

2.Paljundamine pistikuga.

Pistik on paljundamise eesmärgil emataime küljest eraldatud lehe-,varre- vöi juureosa , mis sisaldab kõiki taimekudesid ja on seetõttu võimeline soodsas kasvukeskkonnas regenereerima puuduolevad organid. Pistikutega paljundatakse eriti ilutaimi j ja viljapuid Kodustes tingimustes kasutatakse pistikutega paljundamist harva.

Harilik pöök (Fagus sylvatica )

3.Paljundamine võsunditega.
Võsunditega saab paljundada neid taimi,mis annavad tütartaimi.Sellisel viisil olen seni paljundanud  aed-maasikat.

Aedmaasikas ( Fragaria x ananassa )

4.Paljundamine sibulatega.
Sibullilli on hea paljundada tütarsibulate abil,mis emasibula küljest eemmaldatakse.Sel viisil olen paljundanud tulpe,nartsisse,märtsikellukest,lumikellukest,gladioole.Kuigi sel viisil paljundades ei hakka noored taimed koheselt õitsema,on see siiski päris tõhus .

Poeedinartsiss ( Narcissus poeticus )

3. Soovita vähemalt 3-5 püsilille ( ladinakeelsete nimedega, lisada võib ka sordi nime) erinevatesse kasvukohtadesse.

Kasutatud kirjandus:

1.Aedniku ABC. L-E. Samuelsson, U. Schenkmanis , 1996
2.K.Uurmani õppematerjal http://ak.rapina.ee/katrinu/veg_paljundamine/paljundamine_jagamis ega.html
3. https://et.wikipedia.org/wiki/Nartsiss 

Lillede klassifikatsioon

Üheaastased lilled ehk suvikud on taimed, mis ühe aasta jooksul kasvavad seemnest, õitsevad, viljuvad ja kasvatavad seemned. Kõik suvikud on monokarpsed, st. oma eluea vältel nad õitsevad ja viljuvad ainult üks kord. Kogu oma peamise energia suunavad need taimed just seemnete valmimisele. 

Sinilobeelia (Lobelia erinus)

Kaheaastastasteks taimedeks nimetatakse lühiealisi taimi, kes ei jõua nii ruttu viljumiseni. Nemad on oma kasvuenergia jaotanud kahele aastale. Esimesel aastal kasvatavad nad juured, varred ja lehed, alles järgmisel aastal hakkavad õitsema ning seejärel viljuvad. Näiteks aedkannike, aed-lõosilm, keskmine kellukas, vägihein. 

taksegi ainult üheaastasena, kuna dekoratiivset väärtust omab ainult lehestik (lehtkapsas, hõbesalvei, vilt-ristirohi). Kaheaastastena kasvatatakse meil ka mõningaid lühiealisi püsililli, mis õitsevad kõige paremini teisel aastal (aed-tokkroos, harilik kirikakar, verev sõrmkübar, habenelk).

     

Mitmeaastased lilled ehk püsikud on taimed, mille eluiga on pikem kui kaks aastat. Sageli loetakse püsilillede hulka ka mitmeid poolpõõsaid (nt kuldkann, puju, liivatee, naistepuna jt). Püsikute seas leidub nii monokarpseid kui polükarpseid taimi. Polükarpsed õitsevad elu jooksul korduvalt. 
Püsililli rühmitatakse näiteks kasvukõrguse, kasvukuju (haabituse), õite värvuse järgi, mullastikule esitatavate nõuete alusel, külmataluvuse, mullasiseste organite, valgusnõudluse alusel ja ka õitsemise aja ning eluea pikkuse alusel.