Üheaastased lilled ehk suvikud on taimed, mis ühe aasta jooksul kasvavad seemnest, õitsevad, viljuvad ja kasvatavad seemned. Kõik suvikud on monokarpsed, st. oma eluea vältel nad õitsevad ja viljuvad ainult üks kord. Kogu oma peamise energia suunavad need taimed just seemnete valmimisele.
Sinilobeelia (Lobelia erinus)
Kaheaastastasteks taimedeks nimetatakse lühiealisi taimi, kes ei jõua nii ruttu viljumiseni. Nemad on oma kasvuenergia jaotanud kahele aastale. Esimesel aastal kasvatavad nad juured, varred ja lehed, alles järgmisel aastal hakkavad õitsema ning seejärel viljuvad. Näiteks aedkannike, aed-lõosilm, keskmine kellukas, vägihein.
taksegi ainult üheaastasena, kuna dekoratiivset väärtust omab ainult lehestik (lehtkapsas, hõbesalvei, vilt-ristirohi). Kaheaastastena kasvatatakse meil ka mõningaid lühiealisi püsililli, mis õitsevad kõige paremini teisel aastal (aed-tokkroos, harilik kirikakar, verev sõrmkübar, habenelk).
Mitmeaastased lilled ehk püsikud on taimed, mille eluiga on pikem kui kaks aastat. Sageli loetakse püsilillede hulka ka mitmeid poolpõõsaid (nt kuldkann, puju, liivatee, naistepuna jt). Püsikute seas leidub nii monokarpseid kui polükarpseid taimi. Polükarpsed õitsevad elu jooksul korduvalt.
Püsililli rühmitatakse näiteks kasvukõrguse, kasvukuju (haabituse), õite värvuse järgi, mullastikule esitatavate nõuete alusel, külmataluvuse, mullasiseste organite, valgusnõudluse alusel ja ka õitsemise aja ning eluea pikkuse alusel.
Püsililli rühmitatakse näiteks kasvukõrguse, kasvukuju (haabituse), õite värvuse järgi, mullastikule esitatavate nõuete alusel, külmataluvuse, mullasiseste organite, valgusnõudluse alusel ja ka õitsemise aja ning eluea pikkuse alusel.
